Lümfimassaaži (ehk manuaalse lümfidrenaaži MLD) põhiliseks eesmärgiks on aktiveerida lümfiringet ning aidata kaasa naha aluskudedesse kogunenud mittevajaliku vedeliku ja valkude äraviimisele. Seega sobib lümfimassaaž just neile, kellel on tursed ehk kehas üleliia vedelikku. Massaažiga ergutatakse lümfikapillaare ja pindmiseid lümfisõlmi, järgides lümfiringe enda kulgu (lihaseid ei masseerita). Massaaž on õrn, aeglase tempoga, rütmiliste pumpavate liigutustega ja rahustava toimega ning sobib hästi ka neile, kes ootavad massaažilt leebet lõõgastust.
Lümfimassaaži näidustused:
- hormonaalsete tursete vähendamine, ka rasedusturse;
- 50+ naised, kellel vedelike transport on aeglustunud ja sidekude lõtvunud;
- trauma- ja operatsioonijärgsed tursed (lisaks on abi lümfiteipimisest);
- operatsioonide eelne keha ettevalmistus taastumise kiirendamiseks;
- migreen, vähendab edasiste atakkide intensiivsust, pikendab intervalli;
- akne;
- lümfiteraapia 1 oluline osa turse pidurdamisel, nt tugevast ülekaalust või lümfisõlmede eemaldamise/kiiritamise tagajärgedest tekkiv turse;
- venoosne puudulikkus (II ja III staadium), reumatoidartriit, tromboosijärgne turse, roosi-järgne turse, lipödeem
Kõikide haiguslike seisundite puhul lümfimassaaž siiski lubatud ei ole! Äärmiselt oluline on enne massaaži välja selgitada turse põhjused ja välistada vastunäidustatud seisundid, mis on:
- Halvaloomulised kasvajad
- Akuutsed infektsioonid (eriti ohtlik, kui roospõletik)
- Akuutne tromboos
- Väljakujunenud madalvererõhutõbi (hüpotoonia)
- Südamepuudulikkus (alates III staadiumist)
- Rasked neeruhaigused
- Rasked üldseisundid
- Seletamatud nahamuutused
Kui tihti lümfimassaaži on vaja?
Massaažiseansside sagedus sõltub turse põhjusest: traumajärgselt igapäevaselt/mitu korda nädalas kuni turse taandumiseni, koos lümfiteipimisega; akne ja migreeni puhul kuurina 1-2 korda nädalas; profülaktikaks ja ealiste iseärasustega seoses nt 1 kord kuus.
Kuidas turse tekib?
Lümfiringe on vereringega parelleelne süsteem. Lümfiringe kogub organismist jääkaineid ja suubub lõpuks vereringesse. Lümfivedelik läbib oma teel arvukaid lümfisõlmi, kus toimub võõrkehade ja mikroobide vilgas väljafiltreerimise ning kahjutukstegemise protsess. Kui juhtub, et kudede vahele koguneb rohkem vedelikku, kui suudetakse ära transportida, on tulemuseks turse. Selle põhjused on erinevad, nt trauma, operatsioonid, mitmed haigused ja nende tüsistused, kuid ka ülekaal või rasedus võib vedelikupeetust soodustada.
Pikka aega kestvad tursed muutuvad kroonilisteks ehk pöördumatuks ning toovad kaasa palju uusi terviseprobleeme, mis halvendavad tuntavalt elukvaliteeti. Lihtsam on õigeaegselt sekkuda! Kroonilise lümfi äravooluhäire korral sisaldab kompleksne teraapia lisaks käsimassaažile veel surveravi (aparaatne kompressioonravi, sidumine, surverõivad), hingamisteraapiat, liikumisravi.
Lümfivoolu parandamiseks saab inimene ka ise kaasa lüüa.
- sügav kõhuhingamine soodustab lümfi kulgemist sügaval asetsevas rinnajuhas;
- lihaste aktiivne liigutamine toimib lümfisoontele abistava pumbana
- liigeste painutamine-sirutamine aitab lümfisõlmi tühjendada (nt põlveõndlas, kubemes, küünar- ja õlaliigeses).
|
